Kas oled elus kokku uutunud olukordadega, mis aina uues kuues sinu juurde kipuvad naasma?? Oled neid püüdnud endast eemale trügida ja maha nottida, omaks tunnistada ja põrmuks armastada? Ehk tegelenud nende tervendamisega ning kutsunud appi generatsioonide kaupa esivanemaid või valgusolendeid, paludes neilt abi nende ümbermuutmiseks. Visualiseerinud nende vastandeid, mananud ja sõnanud, – ent nad tunduvad justkui liimitult sinuga olevat – muudavad ehk mõnevõrra kuju, kuid üldjoontes on tegu ikka sama jamaga… Kui tuleb tuttav ette, siis võib allolev sinugi jaoks huvipakkuv olla.

Meil on oma põhihaavad, energeetilised blokeeringud või uskumuslikud piirangud, mis on sageli karma bitchina meie inimolemuse ja iseloomu aluseks,teisisõnu, näib meie inimolemus olevat neisse suisa juurdunud. Ja kui oleme need oma sellesse eksistensti kaasa võtnud, siis annab see meile ainukordse võimaluse – nendega hästi tuttavaks saada, näha nende absurdsust ja mittevettpidavust ning leida tee puhtasse vette – justkui nool, mida on pikalt tagasi hoitud, saab see nüüd lennata kaugele ja kõrgele – sfääridesse, kuhu ta poleks ulatunud, kui tagasihoidev jõud nii vägev poleks olnud.

Jaa, meil on vaja rahu teha sellega, kus parajasti viibime, isegi kui tegu on millegag, mis meile just südamelähedane pole. Sest asjad on meiega teatud põhjusel. Näiteks pimeduse läbitötamine sinu poolt toob kergendust enamatele kui sina ise. Küllap oled kuulnud ja tead, et me kõik oleme omavahel märksa enam seotud, kui tavasilm seda märgata laseb.

Niisiis, kuidas neist vastikuist kleepuvaist mustritest vabaneda? Ilma neile liigset tähelepanu andmata – sest see ju lisab neile veelgi jõudu juurde. Ilma neid ratsionaliseerimata ning suguvõsa sajanditetaguseid suhteid lahkamata või end puruks tervendamata?

Esimene põhimõte on nad üldse võimalikult tähelepanuta jätta. Ignoreerida? Peita pea liiva alla? Jah! See oluline esmasamm, sest kui tegu on eelkirjeldatud mustritega, mis harjumuslikult meie pärisosaks kipuvad, juhtub neile vähimagi tähelepan osutamisel puhul kohe see, et käivitub seesama harjumuspärane spiraal. Kui miski on juba taoliselt kleepuvaks manifesteerunud, kannab seda kindlapeale tugevasti pöörlev energiaspiraal, mis võtab juhtimise taolise kohinaga üle, et kõik teadlikud katsed kuidagi teisiti suhtuda sageli kiiresti liiva jooksevad.

Mida siis teha? Kuidas olla, kui tegu on olukorraga, millest me elutegelikkuses kuidagi mööda ei saa vaadata? Vaja on täiesti tesitsgust vaatevinklit, värsket perspektiivi, mis ei haaku inimtasandi vangistava mõtteahelaga. Mäng on selleks üks suurepärane võimalus. LINK

Teine link raamatule – suhtumine, mis võimaldab leida iga piirangu piire ületava vaatevnkli.