Kui sa oled otsustanud olla lill, siis ole. Pole tähtsust, mis su ümber on. Olgu see või asfalt. Lill ei õitse vaid siis, kui sattub olema keset lillevälja, kus teised talle tuules kaasa noogutavad. Lill jääb lilleks, sest see on see, kes ta tegelikult on. See on tema olemus ja parim, kes ta olla saab.

Nii meiegi. Oleme õnnelikumad oma eheduses. Puutudes kokku välise ja teiste tegelikkustega, ei pruugi see hea seisund alati püsima jääda. Võib-olla hakkame end märkamatult teistega võrdlema või otsima välist heakskiitu, tehes nii maad enesekahtlusele, mis õnnetundesse ussiaugu uuristab.

Kuidas suhestuda elutervelt teiste loodud tegelikkustega ning konflikti minemata iseendaks jääda. Karantiin annab hea võimaluse põhimõtet selgitada, ometi kehtib see ka muudel juhtudel.